AvalehtEessõnadNäitedLähenemisedToetamineAnna vihje

Toetamine

Siit leiad ülevaate formaal- ja mitteformaalhariduse koostöö võimalustest ning selle toetamisest Eestis. Toome välja ka statistika võimaluste kasutamisest.

Seaduslik raamistik

Põhikooli- ning gümnaasiumiseadus (edaspidi PGS) annab koolidele võimaluse arvestada õpilase teadmisi ja oskusi, mis on omandatud väljaspool kooli (PGS § 17 p 4). Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) rakendamist toetab ka seaduse § 37, mille kohaselt jälgivad õpetajad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi.

Seadus ütleb, et õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud õpetaja kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. Sama seaduse III jagu loob õigusliku aluse ka õpilase arengu toetamiseks koolis (individuaalne vajadus, võimekus ja arendamine).

Mitteformaalse õppe koostöö on seni suures osas piirdunud gümnaasiumi valikainetega, mida saab teha huvikoolis. Üsna hästi arvestavad tasemeharidusevälist kogemust ka kutse- ja ülikoolid tänu VÕTA-süsteemile. Põhikooli osas on lõimimisvõimalusi seni vähem loodud, kuid häid näiteid on juba kogenenud.

Eesti Noorsootöö Keskus on viimastel aastatel julgustanud nii noorsootööasutusi kui ka üldhariduskoole oma tegemisi noorte vaba aja väärtustamise nimel ühendama. Peamiselt on lähenetud erinevate projektikonkursside kaudu – seni toetab neist enim hariduse ja noorsootöö vahelist koostööd riigieelarvest rahastatud projektikonkurss Varaait, millest saavad vahendite soetamiseks toetust taotleda huvikoolid ning noortekeskused, kaasates partnerina ka üldhariduskoole ja kutsekoole.

Varaaida projektikonkurss huvikoolidele ja noortekeskustele

Eesti Noorsootöö Keskus korraldab aastast 2011. noorsootööasutustele konkurssi Varaait, kust noorsootööasutused saavad taotleda noorsootööteenuste mitmekesistamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks vajalikke vahendeid, nt tehnikatarbeid, muusika- ja kunstitarbeid, infotehnoloogiavahendeid, litsentsitasusid jms. 

Varaaida projektikonkursile saab esitada taotlusi ENTK konkursiveebis üks kord aastas, I kvartalis. Tegevusi viiakse tavaliselt ellu kevadel tehtud rahastamisotsusest aasta lõpuni. Konkursi tähtaja eel korraldatakse infopäevi eri piirkondades üle kogu Eesti. Konkursi sihtgrupiks on kohaliku omavalitsuse hallatavad, ärisektori või kolmanda sektori huvikoolid ja avatud noortekeskused.

Prioriteetne teema – formaal- ja mitteformaalõppe koostöö

2018. aastal läbis Varaaida projektikonkurss uuenduse, millega toodi konkursile prioriteedina sisse formaal- ja mitteformaalhariduse koostöö, mis taotlejate seas hästi vastu võeti. Olulise uuenduse ja prioriteedina kasutusele võetud formaal- ja mitteformaalõppe lõimimise kriteerium toetas koostöö kujunemist noorsootööasutuste ning üldharidus- ja/või kutsekoolide vahel. Taotlejate huvi noorte mitteformaalse kogemuse arvestamise vastu formaalhariduses oli suur – konkursile laekunud projektitaotlustest 69% olid seotud mitteformaalse kogemuse arvestamisega formaalhariduses.

2018. aastal oli konkursi taotletavate vahendite maht ligi 417 000 eurot, eraldatud toetus kokku 213 370,98 eurot. Konkursile laekus kokku 113 projekti, millest toetati 73 projekti, millest omakorda 57 ehk 78% olid formaal- ja mitteformaalõppe koostöö projektid.

Tabel 1. 2018. aasta Varaaida projektikonkursi toetatud projektide arv valdkondade järgi ning formaal- ja mitteformaalõppe koostöö projektid valdkondade järgi.

Huviala valdkond

Toetatud projektide arv

muusika

13

kunst

12

loodus

5

tehnika

13

sport

9

üldkultuur

7

2019. aastal oli konkursil taotletavate vahendite maht ligi 410 000 eurot, eraldatud toetuse maht 210 000 eurot. Konkursile laekus kokku 122 projekti, millest toetati 71 projekti, millest omakorda 59 ehk 83% olid formaal- ja mitteformaalõppe koostöö projektid.

Tabel 2. 2019. aasta Varaaida projektikonkursi toetatud projektide arv valdkondade järgi ning formaal- ja mitteformaalõppe koostöö projektid valdkondade järgi

Huviala valdkond

Toetatud projektide arv

muusika

18

kunst

15

loodus

6

tehnika

14

sport

10

üldkultuur

8

Oluline rõhk asutuste vahelisel koostööl

Alates 2018. aastast saab konkursile esitada vaid noorsootööasutustega koostöös elluviidavaid projekte. Taotlusi said esitada nii huvikoolid kui ka noortekeskused kahes projektikategoorias: tavaprojektid ning IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna projektid. Noorsootööasutused (noortekeskus või huvikool) tegid IKT projektide puhul koostööd vähemalt ühe noorsootööasutusega tavaprojekti raames ja vähemalt kolme partneriga (sh 1 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk IKT valdkonna partner).

FÕ/MFÕ-projektide puhul pidi üheks partneriks olema kindlasti üldharidus- või kutsekool. Varaait vol. 14 raames tegid noorsootööasutused projektides koostööd kokku 102 üldharidus- ja 1 kutsekooliga. Lisaks kaasati ülikoole: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituut.

IKT valdkonnast kaasati 15 IKT projektis hulk partnereid: Nordic Digital OÜ, Trinidad OÜ, Eesti Lennuspordi Föderatsioon, Lightning Desing OÜ, DC Audio OÜ, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Foxstep OÜ, ETIT Solutions OÜ, MTÜ Nuti-Võlur, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, OÜ Digistep, Broadcasting OÜ, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituut, OÜ Hevil, MTÜ Digipunk, Lighthouse Visuals ja Eesti Rahvusringhääling.

Varaaida konkursi projektid on näidanud, et valdkonnas on vajadus, ideed ja võimalused formaal- ja mitteformaalõppe koostööks. Varaaida konkursi fookus ongi viimastel aastatel olnud formaalse ja mitteformaalse koostöö toetamisel ning see on osutunud tulemuslikuks. Taotlejate huvi noorte mitteformaalse kogemuse arvestamise vastu formaalhariduses oli suur – formaal- ja mitteformaalhariduse koostöö projektide osakaal kõikidest laekunud taotlustest on seni ainult kasvanud. 2018. aastal said ainuüksi Varaaida konkursi formaalse ja mitteformaalse õppe koostööga seotud projektid ligi 180 000 eurot toetust. Projektiaruannete põhjal saab tuua välja, et projektide abil on mitmekesistatud ja loodud võimalusi 121 üldhariduskooli ja 78 huvikooli õppekava raames.

Varaaidast võidavad ka sotsiaalmajanduslikult keerulise taustaga noored, sh erivajadusega noored, kelle jaoks muutub noorsootöö teenus tänu vahendite mitmekesistamisele kättesaadavamaks (ligipääsetavus, osalustasud, vahendite rent jms). 2018. aastal rahastatud projektides on otseselt osalenud 1745 noort, kaudselt on kasu saanud 7495 noort.

VÕTA töögrupp ja juhendmaterjal üldhariduskoolidele koostöö tegemiseks mitteformaalse haridusega

Eestis on välja töötatud VÕTA ehk varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise põhimõte, mille alusel on õpilasel õigus üle kanda varasemaid teadmisi ja õpitut. Kuid paljudes üldhariduskoolides ei võimaldata või ei pakuta veel neid alternatiive. 2018. aastast käis koos VÕTA töögrupp, kus töötati üldhariduskoolidele välja juhendmaterjal, et üldhariduskoolid suudaksid paremini mitteformaalset õpet oma igapäevatöös ja õppeainetes rakendada. Lahendusena koguti ja jagati juba koolides toimivaid praktikaid, koostades nendest soovitusliku juhendmaterjali üldhariduskoolidele. VÕTA peamine sihtrühm on põhikooli ja gümnaasiumi õpilane, sõltumata kooliastmest ja õppija vanusest.

VÕTA-t saab rakendada näiteks:

  • huvihariduses osaleja (muusikakoolis, kunstikoolis, spordikoolides ja -klubides, erinevates ringides, sh loodus- ja tehnikaringid jne);
  • andekas/eriandega noor (teab ja oskab oma eakaaslastest oluliselt rohkem);
  • kodumaale tagasipöördunud õpilane (sageli on omandatud võõrkeel, mõni aine teise õppekava alusel jmt);
  • sisserännanud muu emakeelega õpilane; 
  • haridustee katkestanud ja uuesti alustanud noor/täiskasvanu;
  • täiskasvanud õpilane ümberõppes;
  • mingil põhjusel õppetööst ajutiselt eemal viibiv õpilane (sh õpirändes ja informaalses õppes osaleja).

Valminud juhendmaterjali leiab siit: https://oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/sites/6/2019/02/Koond_juhend_VOTA.pdf

Euroopa suuniseid mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta saab lugeda siit.

Kiviõli Kunstide Kool

Huvikooli filmiõpe integreeriti kooli 7. klasside kirjanduse, draamaõpetuse ja kunstiõpetusega.

Ahtme Kunstide Kool

Üldhariduskooli õpilastele antakse kunstiajaloo, muusikaajaloo ja solfedžo tunde nii tavapärases õppekeskkonnas kui ka huvikooli õpperuumides.

Jõgeva Muusikakool

Huvikooli koostöös üldhariduskooliga loodi võimalus osaleda muusikakoolis koorilaulu tunnis ka neil õpilastel, kes muidu muusikakoolis ei käinud. Formaalharidus tunnustab huvikoolis osalemist lisahindega.