AvalehtEessõnadNäitedLähenemisedToetamineAnna vihje

Tapa Muusika-ja Kunstikool

Kooli huviringis pakutavat meediaõpet seoti keeletundide, kirjanduse, etluse ja kehalise kasvatusega. Et mitteformaalõpet saaks arvestada formaalõppes, tuli seada mõõdetavad kriteeriumid mitteformaalõppes toimuvale.

Tõuke andis noorte ambitsioonikus

Tapa Gümnaasiumi meediaring tootis mõned kuud enne Varaaida projektikonkurssi oma esimese telesaate kooli televisioonile. Nähes noorte säravaid silmi, tekkis ka arusaam, et valdkonda peaks arendama ning rakendada tuleks Tapa linna elanikke, kes Eesti meediamaastikul töötavad. Nii sündiski mõte kirjutada projekt „Koolimeedia – hüppelaud päris meediasse”.

Ühe meetodina kasutati meediaõppe sidumist keeletundide, kirjanduse, etluse ja kehalise kasvatusega. Kõik see on nõudnud formaalõppe õpetajatelt lisapingutust ja loovust, kuidas kõike õpilastele atraktiivselt, kuid samas sisukalt edasi anda. Sellise võimaluse kasutamisest on kõik koolid teadlikud, kuid rakendamine nõuab ilmselt pisut veel kannatust ja julgustamist. Palju sõltub ka aineõpetajast.

Suuri keerukusi ei olnud

Kuna enamus projektis osalejad on valla koolid, mille eelarved olid juba ammu enne selle vahva mõtte sündi kinnitatud, siis osutus üsna keeruliseks just omafinantseeringu saamine. Kui asjad olid soetatud ja leidsid aktiivset ristkasutust, osutus kõige keerulisemaks korraldada vahendite logistikat Tapa ja Tamsalu vahel. Muus osas toimis kõik ladusalt. Et mitteformaalõpet saaks arvestada formaalõppes, tuleb seada mõõdetavad kriteeriumid mitteformaalõppes toimuvale – nende kriteeriumite seadmiste ja tegevuste plaanimine lähtuvalt kriteeriumitest võib mõnikord olla keerukas.

Võimalus tõsta õpilastööde kvaliteeti

Õppekorraldust reguleerivates dokumentides polnud vaja muudatusi teha. Kuna meediaõpetuse ainekava hõlmab praktilisi töid, siis andis projekt võimaluse tõsta nende kvaliteeti ja mastaapi. Võib öelda, et mitteformaalõppe arvestamine formaalõppesse oli juba dokumentides sees – näiteks eesti keele formaalõppe ülesandeid saab teha reaalse meediategevuse kaudu.

Mõlema gümnaasiumi meediaõpetajad on väga sütitavad persoonid. Nii nagu paljud teisedki pisut spetsiifilisemad tegevused, koondab ka meediaõpe enda ümber teatud hulga tõsiseid huvilisi, kes jäävadki seda asja tegema. Hea on see, et erinevate projektidega saab alati kaasata lisajõude. Näiteks hea laulu- või näitlemisoskusega õpilane ei peagi huvituma otseselt meediaõppe sisulisest poolest, küll aga saab teda kasutada näiteks mõnes tema oskust vajavas projektis ja nii saavad kõik kaasatud olla.

Heast asjast räägitakse

Projekt sai ka head meediakajastust – koolide enda teabevahendid ja kogukondlik sotsiaalmeedia olid heaks vahendiks inimeste teavitamisel. Kõige paremini aga töötab see, kui teha midagi huvitavat ning jagada seda kogukonnaga – siis levib sõna ise.

Erinevatest projektiga seotud õpitubadest, seminaridest, reisidest tele- ja raadiomajja võttis osa umbes 50 noort. Kokku on projektist kasu saanud ligikaudu paarsada õpilast, kaudseid kasusaajaid (lapsevanemad, vallaelanikud) võib olla palju rohkem.

Tagasi näidete vaatesse

Kiviõli Kunstide Kool

Huvikooli filmiõpe integreeriti kooli 7. klasside kirjanduse, draamaõpetuse ja kunstiõpetusega.

Ahtme Kunstide Kool

Üldhariduskooli õpilastele antakse kunstiajaloo, muusikaajaloo ja solfedžo tunde nii tavapärases õppekeskkonnas kui ka huvikooli õpperuumides.

Jõgeva Muusikakool

Huvikooli koostöös üldhariduskooliga loodi võimalus osaleda muusikakoolis koorilaulu tunnis ka neil õpilastel, kes muidu muusikakoolis ei käinud. Formaalharidus tunnustab huvikoolis osalemist lisahindega.